Maailma kiireima keskmise kiirusega MK etapp sõideti nädalavahetusel Šveitsis, Engadinis. Erinevalt eelmistest MK etappidest, toimus võistlus mägedes, start oli merepinnast 1800m kõrgusel ja finiš 1600m peal. Võistlusrada oli ideaalilähedane.
Tingituna eelmise MK etapi suurest kukkumisest, tehti enne ohtlikeimat laskumist nii öelda neutraalne tsoon. Kahe mootorrattaga pidurdati grupi hoog ca 25-30 kilomeetrini tunnis ja antud hetkel eesvõistlejatest mööduda ei tohtinud. Tänu sellele saadi laskumise lõpus hoog kontrolli alla ja erinevatel andmetel näitasid spidomeetrid ca 95-100km/h. Peale suurimat laskumist järgnes raskeim tõus, kus peagrupp pudenes tükkideks. Kaheksakümnemehelisest grupist jäi järgi 40. Mina jäin koos mitmete MMi medalistidega kolmandasse gruppi, kuna laskumisel ja tõusu alguses peagrupis vahed suurenesid. Hiljem püüdsime ka teise, ca 12 mehelise, grupi kinni. Umbes 10 km enne lõppu jagunes meie 25-meheline grupp kaheks, ette gruppi jäi 14 meest. Liikusimegi vastu tuult korda mööda tööd tehes finiši poole. Kilomeeter enne lõppu suutsin ühe uisutajaga jalad kokku panna, mille tagajärjel avastasin end, samamoodi nagu eelmine aastagi Engadinis, uisu esimeste rataste peal veeremas, kiirus ca 50-60 km/h. Ei olnud just eriti meeldiv tunne,hakkasin juba käsi asfaldile asetama, kui viimasel hetkel sain raskuse kandadele tagasi. Vedas! See intsident rikkus, aga finišispurdi ära ja enamat oma grupi 11 kohast ei suutnud, tulemuseks 50.koht ja viimane MK punkt.
Võistluse võitis Nicolas Iten Rollerblade MPC World Teamist ajaga 55.04,98. Minu ajaks oli 57.50,40. Võitja aeg oli pea 4 minutit kehvem kui eelmise aasta oma, tingitud peamiselt pool võistlust puhunud vastutuulest.
Järgmine MK etapp sõidetakse juuli keskel Hiinas, mis minul jääb vahele. Järgmise stardi välismaal teen 27.juulil Saksamaal, Geras, kui kavas on EMi maraton.
Tulemused
Video
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
100 km/h tunnis rulluiskudel on adumatu suurus. kas hirmu ei tule selliste kiirustega lipates, sest kukkudes ei jää ju suurt midagi järele? ja kuidas selliste lõikude ohutus tagatakse ehk mida uisutaja peab ega tohi sellisel laskumisel tegema?
Ega jah, kukkudes midagi järgi jää. Kõhe tunne tekib hetkel, kui oled juba pikalt laskumisasendis olnud ja kiirus on juba nii suur, et jalad hakkavad vibama( vasakule-paremale). Seetõttu on väga oluline kasutada uusi rattaid sellistel võistlustel. Kasutatud rattad võivad olla erinevalt kulunud ja tasakaalust väljas, 100 km/h kiiruse juures kõik aga võimendub.
Laskumise puhul muud polegi, kui kindlalt asendis olla. Vältimaks sellist uiskude vasakule-paremale suunas liikumist, soovitatakse astuda ühelt jalalt teisele. Kuigi see just parima soovitusena ei kõla sellise kiiruse juures:), aga see aitab.
Engadini võistlusel osaleb kokku kuskil 2500 osalejat ja pakun et kuskil 1500 tk nendest läbib ka selle pikima laskumise. Uisutajatele on pandud laskumise algusesse, ühele poole teed, vaip, mis pidurdab hoogu maha. Kes soovib, saab seda vajadusel kasutada.
Kert
selge, tänan selgitamast.
Postita kommentaar